Archive for June, 2008
Pole vaja ju seletada et kõigil meil telefonis hulk isiklikku infot… ja saades teada et see on 60 taala eest suvalisele huvilisele kätte saadav. Tegemist siis lihtsa Bluetoothi kaudu pealtkuulamise, smside lugemise jms jaoks. Lihtsalt kättesaadav, odav ja lähiajal testin ka kui lihtsalt kasutatav.
Igal juhul on tegemist ohtliku asjaga, mis igale vähegi huvilisele kättesaadav, olgu see siis naine/armuke mängudeks, laste jälgimiseks või ülemuse/kolleegi/partneri järele luuramiseks. Kordan järjekordselt, et mobiili kasutades tuleb olla ettevaatlik sest infot, mida tavalise GSM telefoni teel räägite või sõnumiga edasi saadate on äärmiselt lihtne kätte saada ja Teie vastu kasutada.
PS: Need softid on kasutamiseks IT võhikutele kes asjast midagi ei jaga. Natuke kompetentsemad mehed suudavad tasuta sellise softi endale teha ja kasutada… olen näinud kõrvalt…ei tahtnud isegi uskuda…
POINT: liiga odav, liiga lihtne kasutada, liiga ohtlik ja sellepärast võib meist kõiki puudutada
Link siis weebipoodi, kust huvilised sellist asja osta saavad
Link siis kodulehele ka 
Lugedes tänast Ekspressi ei saa ütlemata jätta, et tavatelefon ei ole selline suhtluskanal, kus saab välja öelda kõik, mida sülg suhu toob. See on fakt, et hoolimata uurimisest vms on kõik Eesti võtmeisikud, ärimehed ja poliitikud pideva jälgimise all. Nende vastu kasutatakse seda infot muidugi ainult juhul, kui kellelegi ette jäädakse. Ei hakka isegi arvama, kellele on kasulik selliseid lindistuse andmeid Ekspressi lekitada. Seda, mida telefoniga räägite, kasutatakse Teie vastu. Selle jaoks ongi välja mõeldud turvatelefonid… et ei peaks telefoni teel rääkides mõtlema, mida võib öelda ja mida mitte…
Mõne päris lihtsa nipiga saab välja selgitada, kas keegi on sinu telefoni mikrofoni distantsilt sisse lülitanud. Piisab füüsika algteadmistest ja tähelepanelikkusest. Olen päris kindel, et enamikke selline pealtkuulamine ei puuduta, kuna see oma tehniliselt olemuselt veidi keerukam, kui tavaline kõnede jälgimine. Kui tegeled tõsisemate äritehingutega või poliitikaga, siis on see tehniliselt täiesti teostatav. Enamasti kasutavad selliseid jälgimisvahendeid riiklikud julgeolekuteenistused, kuna eraisikule/ettevõttele on sellist jälgimistehnikat üles seada ja tundma õppida tavaliselt liiga kallis, kuid kindlasti mitte võimatu. Head vaatamist!
USA päritolu kodanik nimega Joshua Wright näitab, kuidas “koduste” vahenditega murda kaaskodanike mobladedesse ja kuulata neid pealt. Turvariksiks on moblade juures sinihambaga töötavad handsfree lahendused. Pealtkuulamiseks on vaja seadme aadressi, mille pidi häkkerite sõnul kerge vaevaga välja peilima ning telefoni PIN koodi, mis koosneb neljast numbrist ning enamasti on tegu 0000 kombinatsiooniga.
Tegemist intrigeeriva pealkirjaga teosega ”Konkurentsiluure Käsiraamat”, mis võiks kuuluda iga firmajuhi töölauale, töötagu ta suures või väikses ettevõttes. Raamatus on välja toodud praktilisi õpetusi info süstematiseerimisest, näiteks kuidas saada aru, millises seisus oled võrreldes konkurentidega. Kõige elementaarsem nipp, mida raamat soovitas, oli oma konkurendi kohta SWOT analüüsi tegemine ehk tugevused, nõrkused, võimalused ja riskid. Sellest joonistub välja, kuidas erineb konkureeriv ettevõte sinu omast ning millist infot vajad konkurendi kohta selleks, et paremini konkureerida. Kusjuures konkurentsiluureks saab kasutada enamuses avalikult kättesaadavaid legaalsel teel hangitavaid andmeid. Kui siia liita spioneerimine, näiteks kalli konkurendi mobiili kaaperdamine (kirjutasin eelpool mida selleks vaja), pisike helile reageeriv mikker nõupidamisteruumis ning sõbralik sekretär, siis peaks äri hakkama päris hästi minema.
Kuid oluline on see, et lihtsalt info kogumisest pole kasu. Seda tuleb süstematiseerida ning luua sellest kasulik teave, mille alusel otsuseid teha. Toon siin ühe lihtsa näite konkurentsiluure kasutamisest. Firma A ja B osalevad ühel riigihankel. Mõlemad soovivad võita ning toode, mida pakutakse vastab mõlemal pakkujal hanke tingimustele. Oletame, et valimise kriteeriumiks on hind. Seega võidab see, kes oskab pakkuda konkurendist odavamat hinda, kuid mitte liiga odavat, sest ei taha ju keegi marginali liiga madalaks lasta.
Eesmärk on teada saada konkurendi hankehind. Kuidas seda saavutada?
Alustades info kogumist, selleks on palju teid…
- hinnata kättesaadavat infot konkurendi eelmiste pakkumiste kohta, võibolla on võrdlemise teel võimalik selgitada tüüpmarginal
- oma inimene konkurendi juures, igavlev sekretär vms…
- lutikas nõupidamisteruumis…
- müügijuhi/tegevjuhi mobiili kaaperdamine/lauatelefoni pealtkuulamine? Mobiili kaaperdamisel, distantsilt mikrofoni sisse lülitades on see päris hea infoallikas.
- viiruse sokutamine konkurendi arvutisse
- püsikonkurendi juurde oma inimese tööle saatmine jne
Variante on palju, nüüd kui nendest allikatest info käes ja hanke tähtaeg kohe/kohe kukkumas, siis tuleks hangitud info kokku koguda ja selle baasil langetada otsus.
Selline väike näide… ja mis selle juures huvitav, sellise info kogumisega võivad ettevõtted võita väga palju. Enamikel suurtel ja edukatel välismaistel ettevõtetel on konkurentsiluure osakonnad ja arvan, et eks mõned erafirmad koguvad sellist infot ka tänapäeval Eestis. Iseasi kui läbimõeldult ja süstematiseeritult. Numbrid mida võita sellest, et teate konkurendi järgmist käiku ette on hirmuäratavalt suured…
Hea raamat, lugege kindlasti: Hind küll krõbedavõitu, kuid asi on seda väärt!
