Archive for April, 2009
Minister saatis riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehele Jaanus Rahumäele kirja pealkirjaga „Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ettepanek”, milles palub kaaluda põhiseaduse muutmise vajadust ja pakub kohe ka omapoolse parandusettepaneku.
Nimelt võiks Pihli hinnangul põhiseadust muuta nii, et julgeolekuasutustel oleks õigus jälgida inimeste kirjavahetust ja telefonikõnesid ka siis, kui ohus on riigi julgeolek või põhiseadusliku korra kaitse.
Kommentaar: Loomulikult ei ole sellist avaldust võimalik väga tõsiselt võtta, kuna nii menetledes katsutakse pigem piire. Mis on Eesti õigusruumis lubatud ja mis mitte.
Kui sügavale eraisiku privaatsusse tohivad end eriteenistused ikkagi segada? Ähmased põhjused nagu “riigi julgeolek ja põhiseadusliku korra kaitse” annavad organitele juriidiliselt vabad käed teha mida tahavad. Olen suht veendunud, et tänagi ei peeta seaduses määratud alustest väga täpselt kinni, kuid sellise täiendusega tekiks meil siia politseiriik sõna otseses tähenduses.
Nüüd on siis ilmunud uus KAPO aastaraamat, kommenteerin esialgu esimesi meedias avaldatud teemasid. Internetti lubati täisversioon riputada järgmisel nädalal ja siis vaatan asja ka detailsemalt üle.
Raamatust kumavad ilmunud uudiste valguses läbi peamised teemad:
- Venemaa hirm - muulaste aktiivsus siin, energeetilised ambitsioonid, Nord Stream
- Spioonilood - Herman Simmi lugu, Rene Toomse süüdistus Afganistaanis info levitamise kohta
- Tööstusspionaaž - keegi saatis oma ärisaladused ära ja äri jäi tulemata
- Sisejulgeolek: Neonatsid, oht Eesti mainele, pronkriöö järeldused, islamiäärmuslastest lähtuvad ohud, infosõda
- Korruptsiooniteemad - Parbuse lugu, altkäemaks Jõhvi advokaadi abile,
Teemad, mida käsitleti on vaieldamatult olulised. Mõned näited küll natuke naljakad ja mitte eriti tõsiselt võetavad. Selles osas ei tasu muidugi unustada kes või mis on KAPO. Hulk meie maksudest toidetud ametnikke, sama häid ja halbu kui teistes riigiametites.
Meedias küsis Aarne Rannamäe miks väga õige küsimuse selle raamatu kohta. Kellele on seda vaja? Rannamäe vastus oli see, et anda meie poliitikuile (koalitsiooni omadele) kanal, kus kaudu ilma keerutamata mõtted välja öelda. Anda meelsuse kohta signaal idanaabrile. Lisaksin siia omalt poolt mõtte, et praeguses majandussituatsioonis on vaja igal ametnikul ja riigiasutuses vaja eksistentsi tõestada. Seega KAPO toodetud uudised näitavad rahvale, et need ametnikud ikka vist midagi teevad…
Tundub, et Eestis hakkab poliitiline võitlus jõudma haripunkti. Huumor KAPO töömeetodite üle on jälle päevakorral.
Tänases Postimehes teavitas siis Pärnu linnapea Mart Viisitamm, et kahtlustab KAPO ametnikke katses paigutada “lutikaid” Pärnu linnavalitsusse. Aluse kahtluseks andis KAPO ametniku külaskäik Linnavalitsusse selgitamaks mingit parkimiskorralduse asja. KAPO enda kommentaar on muidugi eriti hea - “Küsimusele, miks kaitsepolitsei peale riikliku julgeoleku tagamise ja korruptsiooni uurimise tegeleb ühe platsi parkimiskorraldusega, vastas Kahar, et tulenevalt nende töö eripärast pole tal võimalik kõike selgitada.”
Kokkuvõtteks - spioneerimine on nende valimiste teema. Lausa imelik kui palju piinlikke vahejuhtumeid KAPO`l sel aastal olnud on. Jääb mulje, et selle organisatsiooni juhtimisega on miskit päris korrast ära. Sellist infot ei tohiks ilmuda meediasse. Eesti Kaitsepolitsei peaks olema tõsiseltvõetav asutus, mis kaisteks kodanike julgeolekut. Nii tegutsedes kujuneb aga väga käpardlik imago, mis võib olla nali naljaks ka ühiskonnale ohtlik, kui jätame oma kaitsevõimest sellise mulje.
LIDL jälgis ja katalogiseeris oma töötajate kohta väga intiimseid eraelulisi detaile. Töötjate õiguste eest võitlevad juristid on võrrelnud kasutatavaid meetodeid STAS-i meetoditega (endine ida-saksa salapolitse, kes oli tuntud oma süstemaatilise, intiimse ja küünilise jälgimissüsteemi poolest.)
Saksa säästukett jäi vahele väga piinliku töötajate jälgimise süsteemiga. Töötajate üle järelvaatajad panid süstemaatiliselt kirja kataloogidesse töötajate tualetis käimise sagedusi, silma hakanud iseloomu omadusi (rumal, naiivne), märksõnu läbisaamise kohta töökaaslastega, isikliku rahalist olukorda kirjeldavaid märkusi jne. Tegemist on väga intiimsete toimikutega, milles järelevale eest vastutavad isikud vaatluste baasil märkusi tegid. Jälgimiseks kasutati valvekaamerate süsteeme.
Tööandja õigustas end väitega “me ei soovinud meeskonda jälgida vaid avastada võimalikku ebanormaalset käitumist”
Kommenteeriksin juurde, et tegemist on tegelikult suht arusaadava, kuid väga taunitava tööandja poolse käitumisega. Maksimaalse efektiivsuse huvides sõidab suurfirma üle töötajate inimõigustest. Selline avalikuks tulek paneb mõtlema sellele, et kuhu maani on tööandjal/riigil õigus sekkuda inimese eraelusse. Kust jookseb piir?
Muide LIDL on ametlikult tunnistanud, et on kasutanud eradetektiive töötajate ja poevaraste jälgimiseks…
Lingid:
German supermarket chain Lidl accused of snooping on staff
Lidl denies spying on its staff
Lidl ’spied on staff using Stasi methods’
