Archive for May, 2010
Kaitsepolitsei värskes aastaraamatus juhiti tähelepanu tööstusspionaaži ohtudele. KAPO andmetel on kõige kõrgemas riskigrupis Ida Virumaal asuvad suured tööstusettevõtted ja nende välja töötatud insenertehnilised lahendused.
Eestis on väga pikaajalised kogemused põlevkivi ja sellega seotud saaduste käitlemisel. Maailmas aga on see tõusev trend. Eesti ettevõtted on investeerinud palju aega ja raha tehniliste lahenduste välja töötamisele ja efektiivsemaks muutmisele. Enamik kasutatavaid seadmeid on ise ehitatud ja kokku sobitatud võimalikult efektiivse tulemuse saavutamiseks.
Info, kuidas näiteks täpne kivide purustamise mehhanism töötab võib muuta lõpptoodangu tootlust näiteks 1% võrra. Suure kaevanduse jaoks aga on selline 1% suurune paranemine väärt meeletuid summasid. Samasuguse arenduse välja töötamine võtaks aga pikalt aega ja ressursse.
Lihtsama vastupanu teed minek ongi tööstusspionaaž. Konkurent saadab enda töötaja näiteks tehase ehitust pildistama.
Täpselt selline lugu on meil ka siseriiklikus mastaabis juhtunud.
Eelmise aasta mais käis aktiivne Viru Keemia Grupi õlitehase ehitus. Ehituse rahaline maht muide oli üle miljardi krooni. Justkui kogemata sattusid ehitusobjektile Eesti Energiale õlitehast projekteeriva firma töötajad ja üks Eesti Energia tütarfirma töötaja. Prokuratuur alustas VKG palvel uurimist.
Veidi vähem teada on tööstusspionaaži juhtum eelmise sajandi lõpust aastast 1997, mis seotud suusa ja mööblitootjaga Viisnurk.
Soomes mõisteti 4 meest süüdi Hackman Sisustuse Oy firmasaladuse reetmises. Süüdistuse kohaselt oli üks süüalustest näpanud puidkiudplaatide valmistamise tehnoloogia. Soome kriminaalpolitsei kahtlustas, et Eesti firma Viisnurk hankis samade inimeste kaudu sama tehnoloogia ja hakkas ise väga sarnaseid plaate tootma. Uurimine vältas kuus aastat ja antud olukorras kohus tööstusspionaaži ei tuvastanud.
Mõlemad juhtumid on erilised ainuüksi juba selle poolest, et teame nendest. Enamasti toimub luure nii varjatult, et toimumise hetke ei olegi võimalik avastada. Keegi käib kohal, teeb pildi ja intellektuaalne omand ongi läinud laiale ringile.
Kõige tüüpilisem tööstusspionaaž on aga see, millest me kunagi ei kuule.
Ebaausate võtetega konkurendi hinnapakkumise info kätte saamine, jooniste vargus, tehniliste lahenduste kopeerimine ja seda nimekirja võiks jätkata lõputult.
Sellised lekked on need ettevõtjale ohtlikud, põhjustades väga suures ulatuses rahalisi kahjusid. Konkurent e. spionaaži tegija, saab aga ebaausaid võtteid kasutades teavet, millega teenida otsest või kaudset kasu.
